Igemehaigused

Meie suu on täis baktereid. Bakterid koos suus oleva lima ja muude osakestega moodustavad kleepuva, värvitu katu hammastele. Hammaste pesemine ja hambaniidiga puhastamine eemaldavad sellise katu. Kui kattu ei eemaldata täielikult, siis ladestuvad süljes olevad mineraalid katus ning katt muutub hambakiviks. Hambakivi ei ole võimalik koduste hügieenimeetoditega eemaldada. Seda saab eemaldada ainult hambaarst või hügienist. Mida kiiremini igemehaigust tuvastada ja selle raviga alustada, seda kiirem, tulemuslikum ning odavam see on! 

Igemehaigustel on kaks peamist vormi – gingiviit (kergem ja pöörduv vorm) ja parodontiit (raske vorm koos pöördumatute kahjustustega).

Mis on gingiviit?

Gingiviit ehk igemepõletik on igemete põletikuline seisund, mille põhjuseks on bakterid. Gingiviidi esimeseks tunnuseks on tavaliselt igemete veritsus hammaste harjamise ajal. Kui hambaid ei puhastata korralikult või esineb mõni muu tegur, mis soodustab igemepõletikku, hakkab hammaste peale kogunema mikroobidest koosnev hambakatt. Aja jooksul muutub see katt kõvaks ja moodustab hambakivi. Kui hambakattu ei eemaldata, süveneb põletik, põhjustades igemete turset, punetust ja hellust. See kõik viib igemepõletiku tekkeni.

Ravimata gingiviit võib areneda parodontiidiks, mis on juba tõsisem haigus. Parodontiit mõjutab sügavamaid suu struktuure ja võib lõppeda hammaste kaotusega.

Mis on parodontiit?

Kui igemepõletikku ei ravita, võib see ajapikku areneda igemehaiguse tõsisemaks vormiks, mida nimetatakse parodontiidiks.

Pikaajaline ja krooniline põletik levib igemetest edasi, haarates juba hamba tugistruktuure. Ige hakkab hamba küljest tasapisi lahti tulema, mistõttu tekib igemetasku ning katt tungib igemepiiri alla. Seal võivad põletiku tulemusena tekkida püsivad kahjustused nt igemete taandumine ja luu hävimine. See kõik viib selleni, et hambad hakkavad loksuma ja kukuvad välja.

• Igemete punetus, turse, pakitsustunne
• Halb hingeõhk
• Halb maitse suus
• Hammaste tundlikkus, valulikkus söömisel ja hammaste harjamisel
• Igemete taandumine
• Hammaste suurenenud liikuvus ja vahede tekkimine hammaste vahele

Miks parodontiit tekib?

Kõige suurema parodontiidi tekkel põhjuseks on ebapiisav suuhügieen ja bakteriaalne hambakatt, kuid on ka teisi põhjuseid, miks igemehaigused tekivad.

• Bakteriaalne hambakatt – kui kattu hammaste pinnalt korralikult ei eemaldata, võib see muutuda kõvaks ja moodustada hambakivi. Hambakivi all olevad bakterid põhjustavad omakorda igemepõletikku.
• Halb suuhügieen – ebapiisav hambapesu ja hambaniidi mitte kasutamine suurendab hambakatu ja hambakivi teket, mis omakorda suurendab parodontiidi riski
• Hormonaalsed muutused – rasedus, puberteet, menopaus ja menstruatsioon võivad muuta igemeid tundlikumaks ja soodustada põletikku
• Ebatervislik toitumine ning vitamiinide ja mineraalainete puudus võivad muuta organismi infektsioonidele vastuvõtlikumaks. Samuti tekib põletik kergemini ning ka ulatuslikumalt.
• Haigused – teatud haigused, nagu diabeet suurendab parodontiidi levikut, selle kulgu ja raskusastet , HIV ja mõned vähivormid, kilpnäärmehaigused
• Ravimid – mõned ravimid võivad vähendada sülje tootmist, mis omakorda suurendab suuõõne haiguste riski. Näiteks mõned kõrgvererõhktõve ravimid ja epilepsiavastased preparaadid, võivad põhjustada igemete paksenemist.
• Geneetika – mõned inimesed on geneetiliselt eelsoodumusega parodontiidi tekkeks
• Suitsetamine – suitsetajatel on suurem tõenäosus haigestuda parodontiiti. Haigus võib neil kiiremini ka süveneda. Samuti väheneb tõenäosus pärast ravi paraneda ning haigus võib ravi lõppedes uuesti ägeneda.
• Muud põhjused – hammaste vale asend või kokkupuude võivad samuti soodustada parodontiidi teket
• Emotsionaalne stress ja depressioon võivad soodustada parodontiidi teket, samuti võivad need mõjutada igemehaiguse kulgu ja progresseerumist.

Oluline on silmas pidada, et kuigi kõik need tegurid suurendavad parodontiidi riski, ei tähenda see, et haigus tekib automaatselt. Regulaarne suuhügieen ja hambaarsti külastused aitavad igemehaigusi ennetada ja suu tervena hoida.

Millal pöörduda arsti poole?

Väga oluline on probleemile varakult jälile saada, sest seda kergem on ravi. Kui sul on mõni allolevatest sümptomitest, siis konsulteeri kindlasti oma hambaarstiga.

• Veritsus hammaste pesul
• Halb hingeõhk
• Hammaste loksumine
• Igemete taandumine ja hambakaela paljastumine
• Igeme turse, punetus

Igemehaiguste ravi seisneb hambakivi ja hambakatu eemaldamises hamba pindadelt ja igemetaskutest. Lisaks on väga olulisel kohal õige suuhügieen. Seetõttu koostatakse ravikäigus ka individuaalne hügieeniprogramm. Vajadusel kasutatakse medikamentoosset ravi.

Pärast igemeravi:

• Igemete veritsus võib alguses suureneda
• Igemed ja hambakaelad võivad olla tundlikkud.
• Vältida tuleks kuuma/külma, magusat/haput sööki/jooki
• Igemete valu korral tarvitada vajadusel valuvaigistit
• Jälgida arsti poolt antud koduse hügieeni nõuandeid ja raviskeemi puhastada hambavahesid hambavaheharjakeste või hambaniidiga